Köln, Kind!

Nagu arvata võis, olen ma nüüd, hoolimata märksõnadest, unustanud Kölni juba ära. Seega kirjutan nii palju, kui parajasti meenub.
Läksin sinna ideega lihtsalt avastada ja kasutada võimalust saksa keelt praktiseerida. Olin üsna üllatunud, et sain seal oma algse suhtlustasemega isegi hakkama!
Antwerpenis bussi oodates kohtusin kahe tüdrukuga, üks oli Montenegrost, teine Saksamaalt. Viimasega sai terve mitmetunnise tee jutustatud. Montenegro neiu aga sõitis samuti Kölni ja puhtjuhuslikult ööbis samas hostelis, kus minagi- Downtown Hostel. Kui te kolme võõra inimesega tuba ei karda jagada, siis soovitan seal kindlasti ööbida. Väga tudengisõbralik, puhas, uus ja täiesti kesklinnas. Igatahes veetsime õhtu koos jõuluturul uidates ja lõpetasime Burger King'is jäätist süües ning oma eludest rääkides. Tõenäoliselt ma neid kumbagi enam kunagi ei näe, mis teeb avameelselt rääkimise väga lihtsaks.

Ülejäänud 3 päeva möödusid linnas jalutades, jõuluturgudel (neid on Kölni peale kokku 5) ringi vaadates, Saksa toite proovides ja üritasin tihedatel šopingutänavatel ka poodides käia, kuid shop 'til you drop tähendab minu puhul pigem drop before you shop. Poodlemine pole kunagi mu lemmik olnud ja inimestemassis tõuklemine vähendab seda tunnet veelgi. Sama kehtis turgude kohta, mis olid kell 5 hommikul kõige mõnusamad. Puudus rahvas, aga särasid tuled. Ma tõepoolest suutsin end enne päikesetõusu jalule ajada, aga eeltöö tegemata jätmise tõttu ei osanud ma õieti midagi pildistada.
Kesklinna turg kell 6.30 ja 18.30:

 Kesklinna turg >500 trepiastme kõrguselt vaadates kuskil kella 4 ajal:

Näide ühes putkas müüdavast. Mingid juuksekaunistused, mida kohapeal ka kasutama õpetati. Mulle meeldib see piilur-onu.

Kogu see linn avaldab muljet kohe, kui rongijaamast väljud, sest keda jätaks külmaks sinu üle kõrguv tohutu ja ilus kirik nimega Hohe Domkirche St. Petrus.

Ronisin kõik need astmed mööda keerdtreppi üles ka. Üritasin ajastada päikeseloojangule, aga ainult kella 5ni sai sinna otsa. Jumalik kirikupäike üritas mu teed valgustada ja kajakad suunda näidata:

Üldiselt oli linn väga ilus, jõululik ja sobis tolleaegse meeleoluga hästi. Pean aga tõdema, et nii rahvarohkes paigas ma kaua elada ei suudaks. Juba kolmas päev oli üsna liig ja tüütas veidi.
Kahjuks ei oska ma jätkuvalt pildistada ega pilte töödelda ning mida enam ma seda teen, seda hullemaks läheb. Isegi kui ma esialgu arvan, et nüüd läks hästi, siis kokkuvõtteks on asi ikka nadi. Aga midagi pole parata.

Need ja ülejäänud pildid asuvad siin:  http://www.flickr.com/photos/86125512@N02/sets/72157639516020354/