Lisa eelmisele

Ma võtsin asju ikka väga kergekäeliselt, mis ei ole vist väga üllatav, arvestades, et oma toas ja aktsioonist eemal ongi elu ilusam ja tavalisem.
Tundub, et eilne pommiähvardus oli vägagi tõsine olnud ning kõiki campus'eid kammiti eriti hoolikalt õhtuni välja. Mu UA e-maili aadress on flaami- ja inglisekeelseid pommiteemalisi e-maile täis.
Lõik kõige viimasest:

Today, Tuesday, life at the University of Antwerp is back to normal. “We would like to thank the Antwerp police, the people with tracker dogs and all other teams that were working at one of our campuses for their sheer hard work”, says rector Alain Verschoren. “They worked like mad, on a day the police had also lots of other work due to the storm.”

Ma tänan neid ka, et mu töökoht õhku ei lennanud.

Natuke teises teemas tänan Maarjat postkaardi ja Joonast šokolaadi eest! Andmeanalüüsid jätkuvad kõvasti rõõmsamal ja magusamal toonil :)

Mida sa puhud mu akent vastu lampi

Mina, kes ma elan enamasti uudistesulus kuni keegi mulle midagi vägisi ette ei sööda, juhtusin aga nägema seda:
http://www.ilmajaam.ee/2576406/ilmateenistus-eestis-saabub-tormi-maksimum-homme-hommikul

Nüüd ma siis tean ka täpsemalt, miks meil on laupäevaööst saati selline tuul, et seelik lendab ülepea, aknad möllavad vastu seinu ning puud on pooles vinnas. Jäneseid pole enam näha, ilmselt said need ka minema pühitud. Ei kasutanud oma võimalust päikesega ära, et teile värvilisi, aga imelikke puid tutvustada ja nüüd on nad kõik raagus  -.-
Tegelt on megalahe tuul ja jätkuvalt on soe. Kui ma vihmavarjuga kolmanda korruse aknast alla hüppaks, lendaks mõne meetri eemale küll. Ooo! Vihma hakkas sadama. Täpselt nii heitlik siin enamasti ongi. Vaatad õue- ilus sinine taevas, jõuad allakorrusele ja astud välja- sajab.

Täna sai ülikool pommiähvarduse ning kõik hooned on evakueeritud. Ähvardus saabus sobivalt hommikul nii, et ei pidanud isegi tööle minema ja said kohe päeva vabaks. Mugav.

Igatahes on väga raske pikemaid (pildistamis)trippe teha. Tuleb lihtsalt mingi hetk mõtlematult õue joosta ja kõik ilma tujuhood ära kannatada. Ahaa.... näed, jälle sinine taevas ja nagu polekski just sadanud. Ups, mu pesu sai pestud!

Kirjutan varsti uuesti.

Autosõit või ajavõit?

Ma olen aeglane blogija. Ei tasu süüdistada mu vanaks jäänud ja jura täis arvutit, mitteeksisteerivat ajapuudust ega ka kedagi teist.

Kolmas nädal, see ei ole veel rekord mu välismaal elamises, aga läheneb! Igatsust veel pole... siin on üsna tegus elu ja iga päev leiab ikka midagi uut. Internet hoiab ilusti ka suhted soojad. Seega siis "milles on probleemi"? Pealegi ei igatse ma Edgari-uudiseid kõikjalt kuulda.
Umbes iga poole aasta tagant tunnen Eestis olles alati, et juba on liiga kaua kohapeal oldud. Kuna viimati saigi kihku rahuldada veebruaris (mis oli ju 8 kuud tagasi!), siis siinne semester teeb selle koos lisanditega kõvasti tasa. Näiteks detsembri algul läheme Lisaga Londonisse konverentsile (2 piletit Antwerpenist edasi-tagasi vaid 19 eurot!). Novembris silkan Hollandisse külla. Võib-olla jõuan jaanuaris ka Saksamaale. Augustis lähen (loodetavasti) Jaapanisse. Alati mahub sinna vahele veel midagi, aga eks näis.

Tuleme nüüd tagasi Belgiasse.
Üldiselt teeme nelja erinevat eksperimenti. Mõnda ka samaaegselt, mistõttu on mõni päev kohe väga tihe.
Näiteks telemeetria abil tihaste järele luuramine. Heldimusega tulid meelde mu baka- ja magistritöö, kuni meenus, mis ma sinna kirja panin...
Kahjuks on telemeetria siiski ebamäärane, mistõttu pidime selle katse lugema ebaõnnestunuks ning viskasime vähemalt ajutiselt kõrvale.

Levinuim mulle esitatud küsimus on "mis sa seal siis teed ka?"
Praktika on näidanud, et sellele ei tohi vastata liiga põhjalikult. Piisab: "Katseid lindudega. Uurime käitumist ja toitumist. Aga tead, kui palju siin vihma sajab!..."
Langedes liialt detailidesse, pistetakse vahele näiteks "kuidas seal ka hinnad on?". Samas võidakse küsida nii palju, et mul kulub mitmeid päevi selgitamiseks. Ärge saage valesti aru- mulle meeldib seletada. Lihtsalt reageeringud on huvitavad :)
Seniks aga rohkem katsete kohta ei räägi.



See toob mind autosõidu juurde.
Nüüdseks olen siin mitu korda sedasamust Renault'd ka ise linna- ja külatänavatel näperdanud. Teed veel peas ei ole, aga homme pean näiteks päris ise kohale seiklema ja asjad ära tegema.

Liigelda ei ole liiga kerge. Iga nurga pealt hüppab teele mõni oma elust hoolimatu jalgrattur. Eks nad niiviisi kõikjale kiiremini jõuavadki. Või siis ei jõua üldse. Ok, sadistlik nali. Aga tõsi.
Enamus teedel puuduvad peatee märgistused, mis tähendab, et tegelikult kehtib kõikjal (ka suurematel teedel) parema käe reegel. Loomulikult enamus seda ei järgi ning laiemal rajal sõitjad lubavad endale automaatselt eesõiguse. Niiviisi tekivad olukorrad, kus paremalt poolt tulevad autod lihtsalt suruvad end vahele. Seega peavad olema silmad lihtsalt kõikjal. Meenutab mõneti Egiptuse liikluskultuuri surutuna Belgia raamidesse- kellel suurem, see võidab.

Kiirteid on siin mitmeid ning üks neist läheb minust üsna lähedalt mööda. Eile õhtul otsustasin õues olevat 18 soojakraadi sobiva öise pildistamisilmana ära kasutada ning dressika väel kiirtee kohale jalutada. Sillale jõudes jõudsin teha 3 klõpsu enne, kui tibutamine suuremaks sajuks läks.
Kella 8 ajal oli liiklus üsna tihe:

Nagu mainitud, siis on viimasel ajal väga soe olnud. Päeval on ca 20 kraadi ja pikad varrukad tunduvad liiast. Täna õhtul on küll vaid 13- eilne müristamine rikkus selle ära. Ehk ongi külmem parem, ei kipu nii palju sääski enam tuppa. Ma ei arvanud, et Belgia lõunamaade hulka kuulub. Väike padukas vihma päevas on normaalne doos.

Eluolu tööl ja kodus

Esiteks- kliki peale, et postitust pikemalt avada!
Teiseks, ega see eelmine ka väga head ettekujutlust siinsest päriselust ei andnud.

Antwerpen ise on suur (üle poole miljoni elanikuga), aga ilus Belgia tudengilinn. Ülikoolilinnakuid on üldiselt kokku 4, kuhu peale õppehoonete kuuluvad ka ühikad.

* Stadscampus (humanitaar-, sotsiaal- ja riigiteadused) - asub kesklinnas
* Campus Drie Eiken (farmaatsia, biomeditsiin, veterinaaria... ehk pm arstiteaduskond)
* Campus Middleheim (matemaatika- ja arvutiteadused, sport)
* Campus Groenenborger (pm loodusteaduskond)
3 viimast asuvad kesklinnast ca 5 km väljas, aga üsna lähestikku, mistõttu tudengeid on siin jalaga segada.
Loomisel on veel 2 teaduskonda- kunst ja disain ning rakendatud inseneriblablabla (loe: ma ei tea täpselt).

Milleks pingutada ise pildistamisega, kui see mu eest tehtud on.
Sinine taevas on tõenäoliselt photoshopitud.

Mina töötan Campus Groenenborger'i V-hoones. Kõikjal on majad tähtede järgi.
Elan sellest 200m kaugusel C-hoones.
Ühikas on okei, hallid seinad ja kandiline. Olemas kõik eluks vajalik: kapp, riiul, voodi, laud, tool, kraanikauss ja suur aken, millest naabrite (B-hoone) tegevusi kogu täiega vaadata. Köök jms on korrusel elava ca 10 inimesega jagada. Kõik nad on juhtumisi Hollandist ja ühist keelt räägime harva.

Tööl on minuga ühes ruumis mu põhiline kolleeg Lisa (Rootsist) ning veel Michalis (Kreekast) ja Kristijn (Belgiast). Nimesegaduse vältimiseks- 2 viimast on meessoost. Kogu töörühmas on ca 30 liiget ja noorimad neist (doktorandid) käivad mõnikord ka tööväliselt koos. Inimesed on üldiselt toredad ja eestlastele mittekombeksolevalt omaksvõtvad ja julged.
Taavi Tšehhile vastupidiselt on siin joomist vähe, olgugi et Belgia õlu on täitsa hea ja seninähtud pubid mõnusad. Aga eks välitööde hooaja tõttu on vaja hommikul vara ärgata, õhtul pimedas linde püüda ning vahepeal kontoris istuda. Peale selle sajab siin koguaeg. Eelmine nädal algas soojalt ja päikeseliselt, aga nüüdseks on külm, pilves ja märg. Seepärast pole viitsinud ka pildistada.

Muidu ümbrus on siinses mõistes metsane ehk meie mõistes väga palju puid, parke ja eramaju. Õhk on palju värskem kui kesklinnas. Tegemist on peaaegu äärelinnaga, aga mõnes hoovis võib näha ka lehmi, hobuseid, eesleid, kitsi ning hommikuti kuuleb kuke kiremist. Eeslid on siin mingi popp teema. Võtan vist varsti omale ka.

Kui teil igav on, siis mul on tööl postkast, mille aadress:
kirjasaaja ees- ja perekonnanimi
Campus Groenenborger
Groeneborgerlaan 171 G.V.330
2020 Antwerpen
Belgium

Jään ootama!

Esimene nädal

Belgia oli minu jaoks esialgu üsna tundmatu ja võrdlemisi mittemidagiütlev riik. Erialane sobivus ja tähtsad nimed sundisid aga asja lausa kohapeale uurima tulema. Alustuseks ka natuke turistipilte.

Esimeseks nädalavahetuseks tuli J. mulle seltsiks ning veetsime rohket kõndimist täis päevad avastades Antwerpeni ja Brüsseli kesklinna. Tutvusime bussi- ja rongiliiklusega, sõime Belgia vahvleid (siin süüakse jube palju saia!), külastasime pealinna turgusid ning nentisime, et siinne arhitektuur on täis kirikuid ja nikerdatud maju.  

Taolised hooned on siin üsna harilik nähtus

 Brüsseli keskväljakul sattusime peale maratonile.

Vaatasime üle kuningapalee, mis ei olnudki midagi nii erilist, kui ma oodanud olin.

Kohtasin uut liiki- vaaraohaned (Alopochen aegyptiaca). Olid nad siis suurde kuningahoone juures olevasse parki "istutatud" või mitte, aga uus liik ikkagi!

Päeva tipphetk oli kuuldavasti hetk, mil kohtasin miimi. Kõndisime ümber nurga ja ma võpatasin nii kohutavalt selle päkapiku peale, et ka tema ehmatas. Hakkasin hüsteeriliselt naerma ja kui miim end kiirelt kogunud oli, kutsus ta mind enda juurde.

Et J. esmaspäeva varahommikul lennukile saata, ööbisime pühapäeval Charleroi lennujaama juures hotellis, kust oli vaade põhimõtteliselt lennurajale.

Asiseks läks elu siin alles esmaspäeval. Kohtusin Antwerpeni Ülikooli Evo-Eco töörühma professori ja oma siinse juhendajaga. Uut informatsiooni ja inimesi voolas ohtralt sisse ning väsitasid mind juba õhtul poole kaheksaks ära, mil ma lihtsalt voodisse magama kukkusin. Mõne päeva põhjal nähtud erinevused minu EG ja siinse töörühma vahel:

* siin on inimesi palju rohkem ning nad on jaotatud professoriteks ja doktorantideks (+ 1 post-doc: van Overveld ise), kes tegelevad katsete planeerimise, läbiviimise, enamuse analüüsimise ja artiklite kirjutamisega. Samuti on grupis palju inimesi, kes tegelevad nt arvutite ja andmetabelite, katsete jaoks vajamineva varustuse ja tehnika muretsemisega või muude majanduslike küsimustega. Seega jääbki „teadlastele“ (sest ka teised tegelevad uurimistööga siiski) vaid teaduse poolega tegelemine, mis hoiab hulga aega kokku. Piisab, kui räägid, mida sul läbiviimiseks täpselt vaja on ja ülejäänu korraldatakse.

* Tehakse mitmeid katseid paralleelselt, aga ainult sügisel. Ehk siis täpselt sel ajal, mil meil välitöid pole.

* Katseid planeerivad ainult doktorandid. (Äkki seetõttu, et neil post-docid puuduvad...) Näiteks töötan ma koos Rootsi tüdruku Lisaga, kes oma projekti raames kõike organiseerib, koostab graafikuid ja jagab tööülesandeid. Tööd on sellevõrra küll megapalju rohkem, aga nii on hea omada ülevaadet, mida ja täpselt sa teed, mis olemas on, mida veel vaja on jne. Muidugi on hea ka omada inimesi, keda tööle rakendada...

* Uurimisalasid kahe grupi vahel väga võrrelda ei saagi. Neil on vaid lehtmetsad (kask ja tamm), mille sekka võib mõni üksik mänd ära eksida. Kaste võib kontrollida rahulikult teel või suure rohu sisse niidetud rajal jalutades ja vahetevahel natuke kõrvale astudes. Ehk siis võrreldes meie mis-kuradi-võsarägastik-otsin-juba-pool-tundi-kasti-oih-kraavi-kukkusin’iga, on siin "päris" mets olematu. Pigem on tegemist külakestega, mille vahel on fragmendid puude ja põldudega.

Eks erinevusi on veel, aga neid märkasin kohe.

Üldiselt inimesed on äärmiselt abivalmid, lahked ja jutukad. Kohe muretseti mulle staatus „visiting researcher“, töötõend, mis avab linna eri osades asuvaid töö- katseruume, ning sain omale ka lauakese. Kunagi töörühma koosolekul pean tegema enda projektist ka ülevaate ning teistele tuvustama meie tööd EG-s. Kohutav, arvestades mu konarlikku inglise keelt teadusmaastikul.

Aga! Kui olen mõne nädalaga siinse selgeks saanud, pean hakkama ise neid katseid läbi viima ja autoga kohale sõitma. Loodan selle käigus kõik need miljonid jalgratturid ellu jätta. Näete kui palju rattaid:

Nali, vaadake seda:

Nii kaugele kui silm seletab...

Tegelikult mu esimene autosõit siin läks päris hästi. Kõik jäid ellu ja ostsin omale elu esimese kõrvitsa. Hetkel oleme tegelenud telemeetriaga, aga kuna meid on saatnud ebaõnn (linnud ei liigu pesakasti tagasi), tuleb metoodika ümber mõelda. 

Fun fact. Mistnetting'ut tehakse siin ka. Esmaspäeva saagi hulka kuulus hiireviu (Buteo buteo).

Fun fact 2. Faasaneid võib tihti lendamas näha. Samuti olen kohanud nahkhiiri, liiga palju sääski ja jõhkralt jäneseid.

Selle nädala lõpetuseks- arva ära, kus ja millega on tegu? Esimestele õigesti pakkujatele toon midagi head.

Sissejuhatus

Kuna ma jooksin Eesti elu eest Belgiasse peitu, siis ajutiselt saab sellest "fotoblogist" hoopis jutublogi, kus pilte vähem ja sõnu rohkem. Tavalist reisijuttu siit aga enamasti ei leia, sest ma lihtsalt olen liiga laisk ja minu jaoks ei ole siinne kultuuriruum ka nii suurt kirjeldamist väärt. Ei ole siin džungleid ega jääkarusid, mida Eestist ei leiaks.
Küll aga võite saada väikese ettekujutuse, mismoodi näeb välja visiting researcher'i elu Antwerpeni Ülikooli evolutsioonilise ökoloogia töörühmas.

Mis puudutab septembrikuu viimaseid teemasid, siis nende piltide postitamise jätan helgesse tulevikku, sest mu arvuti annab niigi endast kõik, et vaid siinsete fotodega enam-vähem hakkama saada.