Vahepala

Hoi, mis Eestis toimub?
Tegelt ärge öelge, sest ma tulen varsti KOJU! Tahan juba pikki pimedaid õhtuid pere, kamina, mandariinide ja jõulutulede seltsis. Teiseks tahaks juba teid näha.
Hetkel naudin päevi Brüsselis ning õpin tegema vahet 4. ja 8. aastasel lapsel. Muuhulgas ka ootan oma kunagist lendu ja unistan 18ndal toimuvast opist.
Kölnist ja Londonist kirjutan kunagi hiljem vasaku käega.

Ah silmaring, sa väikseke

Ahoi, kaas(kodu)maalased!
Ma siin tegelen hetkel reisimistega. Belgiast jäi väheks ja tõmbasin eelmisel nädalal Saksamaale Kölni linnakesse. Kuigi -kene lõpp on siin lausa piinavalt vale, arvestades neid sadu tuhandeid inimesi, kes must põhimõtteliselt üle ja läbi käisid. Räägin ja näitan fantastilist Kölni väheke hiljem. Seniks aga väike teaser.

Sellest tahtsid osa saada ka mõned rõõmsad daamid, aga ei tea, kas sai hõõgvein või vanus neile saatuseks, kuid värviliste politseiautode ja seksikate ükssarvikute otsas ma neid ei näinud. Ega sellise kiiruse peale oleks nad otsa asemel ka ees lõpetanud.

Homme hommikul sõidan Londonisse. Ülima eesmärgiga kaheks päevaks konverentsile ning natuke näpistasin mõne päeva ka linnaga tutvumiseks. Arvestades, et London on lapsepõlvest saati mu suur eesmärk olnud, siis ei maksa imestada detailset google'i abil koostatud kaarti. Märkisin üles kõik huviobjektid, bussid, turud, trajektoorid, taskukohased söögikohad jms. Isegi Hyde Park'i kaardi printisin, kuna ma selle kõrval ööbin. Vast piisab. Esialgu pidime Lisaga koos minema, aga ta leidis, et on viimasel ajal liiga palju konverentsidel käinud ja töö on tegemata. Ega ta on küll jah käinud. Vabsjee lihtne on keset Euroopat elada, sest kõikidel väiksematel istumistel on võimalik sõrmenipsuga osaleda. Eestist väga sellistel ei käi, sest tulu ei kaalu kulu üles: maksa osalustasu, otsi odavaid lende/bussisõite/vms, mis ligilähedalegi viiksid, otsi normaalset hotelli, mida sa pärast transporti veel jaksaksid maksta. Pluss söök jne. Ja seda kõike a la kahe päeva ja mitte eriti suure konverentsi jaoks? No way, José.

Tegelt tahtsin rääkida belglastest. Ma ei imesta, et nad nõnda sõbralikud, lahked, rõõmsad, abivalmid ja veel-mitu-head-omadussõna on. Siin on lausa ülivägaheaolu ühiskond! Doktorantide stipp kuus on ca 1800 eurot. Ja ma pean ütlema, et tarbekaupade hinnad ei ole siin liiga palju kallimad kui Eestis. Kolleegid räägivad, et kulutavad koos üüriga enamasti 700-900 eurot kuus. Kui ma saaks iga kuu 1000 euri kõrvale panna, oleks ma ammu miljonär ja peituks kuskil Amazonase vihmametsas, pildistamas haruldasi linde oma megaägeda teleobjektiiviga. Raha rahaks, aga tööd peab siin ka rohkem tegema. Millest on muidugi ka teadustöö kvaliteet kõrgem ja seletab selle töörühma tugevust teadusmaastikul. 

Tagasi belglaste ellusuhtumise juurde. See on positiivne! Ma armastan inimesi ja eriti neid, kes naeratavad ja naerma ajavad. Lihtsalt tänaval möödudes, poes, bussis... Olenemata sellest, et siin on enamasti pilves ja hoovihmane. Antwerpen hakkab mulle iga päevaga üha rohkem meeldima. 

Järgmise lõiguga tervitan Piretit!

Kas ma rääkisin siinsest keskkonnahoiust? Nad sorteerivad prügi miljonil erineval viisil, millest nad isegi päris täpselt aru ei saa. See on lausa uskumatu kui palju erinevaid prügikaste võib olla.

Ca 80% mu tutvusringkonna inimestest ei söö enam tuunikala ning ostavad vaid ökoasju. Pooled on üldse taimetoitlased. Tuule-, päikese-, hüdroenergia. Jalgrattad, rongid. Kokkuvõttes üritavad nad olla keskkonnasõbralikud. Samas on neil siin ka 10 miljonit inimest ning nad on selleks lausa kohustatud.

PS: 19.12 või 20.12 on jõulupidu Pikal tn-l (vaataks allesjäänud näod üle). Tule ise ja võta munaliköör või hõõgvein kaasa. Piparkook ja mandariin ei tee ka halba! 

PPS: Ma ei tea, kui sassis mu tuba sel ajal on... võib-olla meenutab Halloweeni. Kertu, võta purk kaasa, saad ämmule sõbra. Või söögipoolise.

OK, mates! Off to the bloody London soon!