20.02 Samm tagasi

Põhjus, miks ma piltidega nii taha olen jäänud seisneb selles teemas! Vaevlesin selle kallal päevi nii mõtetes kui fotokaga. Aga vastus tuli hoopis ootamatult.
Kõndisin kunagi öösel üle Sõpruse silla kodu poole ja imetlesin Anne kanali pool kasvavaid puid, mis krõbeda külma tõttu laternate paistel sätendasid. Ja seal on see korsten. Astusingi sammu tagasi ja taevas oli nii ilus ja puud olid ilusad ja korsten oli äge. Kibekülma trotsides üritasin ebasobivalt õhukeses riietuses ja paljaste kätega 45 minutit seda kõike pildile saada. Statiivi asendas silla jäisele reelingule toetatud päevik ja kinnas. Hoidsin pöidlaid, et fotokas kogu kupatusega alla ei libiseks. See ei olnud ilmselt kõige stabiilsem alus ja mu enda värisemine võis vabalt sillagi võnkuma panna, sest kokkuvõttes ei suutnud ma korstent nii teravaks saada kui oleks soovinud.