Esimene nädal

Belgia oli minu jaoks esialgu üsna tundmatu ja võrdlemisi mittemidagiütlev riik. Erialane sobivus ja tähtsad nimed sundisid aga asja lausa kohapeale uurima tulema. Alustuseks ka natuke turistipilte.

Esimeseks nädalavahetuseks tuli J. mulle seltsiks ning veetsime rohket kõndimist täis päevad avastades Antwerpeni ja Brüsseli kesklinna. Tutvusime bussi- ja rongiliiklusega, sõime Belgia vahvleid (siin süüakse jube palju saia!), külastasime pealinna turgusid ning nentisime, et siinne arhitektuur on täis kirikuid ja nikerdatud maju.  

Taolised hooned on siin üsna harilik nähtus

 Brüsseli keskväljakul sattusime peale maratonile.

Vaatasime üle kuningapalee, mis ei olnudki midagi nii erilist, kui ma oodanud olin.

Kohtasin uut liiki- vaaraohaned (Alopochen aegyptiaca). Olid nad siis suurde kuningahoone juures olevasse parki "istutatud" või mitte, aga uus liik ikkagi!

Päeva tipphetk oli kuuldavasti hetk, mil kohtasin miimi. Kõndisime ümber nurga ja ma võpatasin nii kohutavalt selle päkapiku peale, et ka tema ehmatas. Hakkasin hüsteeriliselt naerma ja kui miim end kiirelt kogunud oli, kutsus ta mind enda juurde.

Et J. esmaspäeva varahommikul lennukile saata, ööbisime pühapäeval Charleroi lennujaama juures hotellis, kust oli vaade põhimõtteliselt lennurajale.

Asiseks läks elu siin alles esmaspäeval. Kohtusin Antwerpeni Ülikooli Evo-Eco töörühma professori ja oma siinse juhendajaga. Uut informatsiooni ja inimesi voolas ohtralt sisse ning väsitasid mind juba õhtul poole kaheksaks ära, mil ma lihtsalt voodisse magama kukkusin. Mõne päeva põhjal nähtud erinevused minu EG ja siinse töörühma vahel:

* siin on inimesi palju rohkem ning nad on jaotatud professoriteks ja doktorantideks (+ 1 post-doc: van Overveld ise), kes tegelevad katsete planeerimise, läbiviimise, enamuse analüüsimise ja artiklite kirjutamisega. Samuti on grupis palju inimesi, kes tegelevad nt arvutite ja andmetabelite, katsete jaoks vajamineva varustuse ja tehnika muretsemisega või muude majanduslike küsimustega. Seega jääbki „teadlastele“ (sest ka teised tegelevad uurimistööga siiski) vaid teaduse poolega tegelemine, mis hoiab hulga aega kokku. Piisab, kui räägid, mida sul läbiviimiseks täpselt vaja on ja ülejäänu korraldatakse.

* Tehakse mitmeid katseid paralleelselt, aga ainult sügisel. Ehk siis täpselt sel ajal, mil meil välitöid pole.

* Katseid planeerivad ainult doktorandid. (Äkki seetõttu, et neil post-docid puuduvad...) Näiteks töötan ma koos Rootsi tüdruku Lisaga, kes oma projekti raames kõike organiseerib, koostab graafikuid ja jagab tööülesandeid. Tööd on sellevõrra küll megapalju rohkem, aga nii on hea omada ülevaadet, mida ja täpselt sa teed, mis olemas on, mida veel vaja on jne. Muidugi on hea ka omada inimesi, keda tööle rakendada...

* Uurimisalasid kahe grupi vahel väga võrrelda ei saagi. Neil on vaid lehtmetsad (kask ja tamm), mille sekka võib mõni üksik mänd ära eksida. Kaste võib kontrollida rahulikult teel või suure rohu sisse niidetud rajal jalutades ja vahetevahel natuke kõrvale astudes. Ehk siis võrreldes meie mis-kuradi-võsarägastik-otsin-juba-pool-tundi-kasti-oih-kraavi-kukkusin’iga, on siin "päris" mets olematu. Pigem on tegemist külakestega, mille vahel on fragmendid puude ja põldudega.

Eks erinevusi on veel, aga neid märkasin kohe.

Üldiselt inimesed on äärmiselt abivalmid, lahked ja jutukad. Kohe muretseti mulle staatus „visiting researcher“, töötõend, mis avab linna eri osades asuvaid töö- katseruume, ning sain omale ka lauakese. Kunagi töörühma koosolekul pean tegema enda projektist ka ülevaate ning teistele tuvustama meie tööd EG-s. Kohutav, arvestades mu konarlikku inglise keelt teadusmaastikul.

Aga! Kui olen mõne nädalaga siinse selgeks saanud, pean hakkama ise neid katseid läbi viima ja autoga kohale sõitma. Loodan selle käigus kõik need miljonid jalgratturid ellu jätta. Näete kui palju rattaid:

Nali, vaadake seda:

Nii kaugele kui silm seletab...

Tegelikult mu esimene autosõit siin läks päris hästi. Kõik jäid ellu ja ostsin omale elu esimese kõrvitsa. Hetkel oleme tegelenud telemeetriaga, aga kuna meid on saatnud ebaõnn (linnud ei liigu pesakasti tagasi), tuleb metoodika ümber mõelda. 

Fun fact. Mistnetting'ut tehakse siin ka. Esmaspäeva saagi hulka kuulus hiireviu (Buteo buteo).

Fun fact 2. Faasaneid võib tihti lendamas näha. Samuti olen kohanud nahkhiiri, liiga palju sääski ja jõhkralt jäneseid.

Selle nädala lõpetuseks- arva ära, kus ja millega on tegu? Esimestele õigesti pakkujatele toon midagi head.